ITSPEA

  Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"? Kui tellite sama projekti proffist ja käsitöölisest, siis tõenäoliselt pole olulist erinevust peaaegu üldse. Võib-olla märkab terav silm arhitektuurse plaani või mittestandardsete lahenduste erinevust, kuid lõppkasutaja jääb pimedusse. Ta ei saa aru, mis vahe on professionaali ja käsitöölisest, sest ka teine ​​pühendas oma tööle palju aega ja teab palju. Mis on siis erinevus proffide ja käsitööline vahel? Erinevusi on palju - tähelepanu detailidele, projekti arhitektuur (IT puhul), mõned muud lahendused. Kuid minu jaoks on kõige olulisem ja olulisem erinevus profi ja käsitöölise silmas pidades igas valdkonnas võime õpetada teist inimest oma ärile ja mitte ainult õpetada, vaid teha seda hästi. Siin pole oluline mitte ainult võime teisi inimesi õpetada. Aga ka soov seda teha. Ma ise õpetan koolilaste ja üliõpilaste väitluse oskusi. Ja ma tean väga hästi, et see on palju raskem kui lihtsal

   Litsentsid ja autoriõigus Copyleft on üldistatud meetod programmi (või muu teose) vabalt tegemiseks ja eeldab, et ka kõik programmi järgnevad muudetud ja täiendatud versioonid jäävad vabalt. Copyleft jaguneb neljaks:  Väga tugev copyleft (AGPL) -L ähtekood peab olema täies ulatuses avaldatud -Piisavalt harva Sobib siis, kui kavatsete nagunii kogu koodi avaldada. Näited: MongoDB, FreePBX Tugev copyleft (GNU GPL) -K õik tuletatud komponendid viimist sama litsentsi alla -kõige levinum copyleft-litsents Kui soovite, et kõik muud teie programmis tehtud muudatused päriksid teie litsentsi Näited: MySql, Notepad++ Nõrk copyleft (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) - Kõik tuletatud komponendid ei pea viivist sama litsentsi alla  -Komponentide k ommertskasutus on lubatud   Võimaldab muul tarkvaral lingida teegiga ja levitada ilma, et lingitud tarkvara oleks litsentseeritud ka autorilt. Näited: 7-Zip Puuduv copyleft (Apache, MIT, X11, BSD) - Kõik tuletatud komponendid ei pea viivist sama litsen

  Autoriõigus kaitseb autori intellektuaalset omandit ja tema õigust oma teosega raha teenida. See omakorda motiveerib autoreid ja ettevõtet looma uusi teoseid, teades, et nende õigused on ainuõigused ja nad saavad sellest tulu saada. Kuid praegu kehtib autoriõigus Euroopa Liidu riikides, Ameerikas ja paljudes teistes riikides liiga kaua - kogu teose looja elu + 70 aastat. The Case for Copyright Reform autoritele tundub see autoriõiguse ebamõistlik ja nad pakuvad väljakujunenud süsteemi muudatusi. Reformi peamised muudatused on suunatud anda tavalistele inimestele võimalus kasutada teoseid mitteärilistel eesmärkidel ja anda autoritele võimalus kasutada teiste autorite tooteid oma töös. Samal ajal jättes ettevõttedele ja autoridele võimalus teenida raha. Paljud ettevõtted kasutavad autoriõigusi, et saada kasu üle 70 aasta tagasi loodud teostest. Näiteks on MickeyMouse olnud Disney omand alates 1928. aastast ja on selle loomisest alates loojatele toonud mitu miljardit dollarit ning Micke

 Inimesed elavad ühiskonnas ja ühiskonnas kehtivad inimestevahelise suhtlemise reeglid, mida sageli nimetatakse etiketiks. Tegelikus elus on see enamuse jaoks harjumuspäraseks muutunud ja isegi tsiviliseerimata inimesed on sunnitud neid reegleid järgima, sest ebaviisakate sõnade eest võid nina peale saada, noh, muidu me lihtsalt ei suhtle nendega. Kuid kui asi puudutab Internetti, on mõne inimese suhtlusstiil läheb kaugemale kui on lubatud. Need inimesed tunnevad oma karistamatust ja naudivad seda ning selliseid inimesi nimetatakse tavaliselt Trollideks. Pealegi on nüüd terve Trollide tehas, mida hoolimatute organisatsioonide poolt poliitikas aktiivselt kasutatakse. Trolli tehased on terved inimrühmad, kellele tellitakse raha erinevatel eesmärkidel. Näiteks süüdata etnilisi tülisid, kirjutada suur hulk negatiivseid kommentaare poliitilise opositsiooni bloogile või panna dislaikisid sotsiaalvõrgustike ebasoovitavasse postitusse. Iga internetikasutaja võib olla nende propaganda ja provok