Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 

 Litsentsid ja autoriõigus

Copyleft on üldistatud meetod programmi (või muu teose) vabalt tegemiseks ja eeldab, et ka kõik programmi järgnevad muudetud ja täiendatud versioonid jäävad vabalt.


Copyleft jaguneb neljaks: 

Väga tugev copyleft (AGPL)

-Lähtekood peab olema täies ulatuses avaldatud
-Piisavalt harva

Sobib siis, kui kavatsete nagunii kogu koodi avaldada.

Näited:
MongoDB, FreePBX


Tugev copyleft (GNU GPL)

-Kõik tuletatud komponendid viimist sama litsentsi alla
-kõige levinum copyleft-litsents

Kui soovite, et kõik muud teie programmis tehtud muudatused päriksid teie litsentsi

Näited:
MySql, Notepad++

Nõrk copyleft (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents)

-Kõik tuletatud komponendid ei pea viivist sama litsentsi alla 
-Komponentide kommertskasutus on lubatud
 
Võimaldab muul tarkvaral lingida teegiga ja levitada ilma, et lingitud tarkvara oleks litsentseeritud ka autorilt.

Näited:
7-Zip


Puuduv copyleft (Apache, MIT, X11, BSD)

-Kõik tuletatud komponendid ei pea viivist sama litsentsi alla
-Ei tekki teiste litsentsidega konfliktid

Näited:
MIT, Apache



Kasutatud allikad:
https://copyleft.org/
https://en.wikipedia.org/wiki/Copyleft
https://lauriitspea.wordpress.com/2017/10/26/nadal-7-copyleft/



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Arvuti turvalisus. Suurim nõrkus on ...

Milline omadus võiks kõige enam eristada "proffi" sama eriala "käsitöölisest"?

Google tarkvara arendus- ja ärimudelii lühianalüüs